Igemehaiguste ravi

Mis põhjustab igemehaigusi?

Hamba tugikudede haigusi võivad põhjustada lokaalsed ja üldised tegurid. Enimlevinud on mitme ebasoodsa teguri koosmõjuga seotud vaevused. Igemehaiguste peamiseks põhjuseks peetakse hambakattu, mille ravimata jätmisel arenevad välja igemehaigused nagu – hambakivi, gingiviit ja parodontiit.

Lokaalselt põhjustavad igemetega seonduvaid vaevusi:

• halb suuõõne hügieen;
• ravimata või halvasti ravitud hambad;
• halvasti valmistatud proteesid;
• hammaste asendianomaaliad;
• rasked hambumusanomaaliad;
• keele-, huule- ja põsekidade madal kinnitumine lõualuudele.

Üldised põhjused, mis tekitavad igemetega seonduvaid vaevusi:

• rasked haigused, mis muudavad organismi reaktiivsust;
• hormonaalsed häired;
• verehaigused;
• nahahaigused;
• hormonaalsed nihked organismis puberteedi, raseduse ja kliimaksi ajal;
• süsteemsete haiguste raviks kasutatavate ravimite kõrvaltoimed;
• mürgistused.

Mis on hambakatt?

Hamba pinda katab normaaltingimustes õhuke orgaaniline kile, mis täidab emaili struktuuri ebatasasused ning on ioonvahetuse keskkonnaks hambakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel see kiht eemaldub, ja moodustub sülje valkude baasil uuesti. Emailikile on sobivaks pinnaks mikroobide kinnitumisel ja mõni tund pärast hammaste ideaalset puhastamist hakkavad hambapinnale kogunema mikroobid, mis kinnituvad tugevalt sinna. Alguses on mikroobid hambapinnal üherakulise kihina, kuid kiiresti paljunedes moodustavad nad kooslusi, mis hakkavad üksteist katma. Hambakatu paksenedes mikroobide kooslus pidevalt muutub, kuna katu alumistes kihtides tekib hapnikuvaba keskkond, milles hakkavad anaeroobsed bakterid kahjustama tugikudesid. Hambakattu võib leida hamba vabal pinnal ja igemetaskus. Mikroorganismid toodavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid ensüüme ja eritavad jääkprodukte, mis kahjustavad terveid rakke. Kui kattu on hambapinnal vähe, on ta nähtav hea valgustuse juures mati tsoonina igemeservas või hambapinnal olevates loomulikes vagudes ja lohukestes.

Mis on hambakivi?

Kui hambakatt on olnud hambapinnal pikka aega, hakkavad sellesse süljest ladestuma mineraalainete soolad. Mineraliseerunud hambakattu nimetataksegi hambakiviks. Kõrvuti hambakatu kogunemisega on hambakivi moodustumisel oluline tähtsus ka toidul, eriti selle koostisel. Hambakivi tekkib kergemini süsivesikuterikast toitu eelistavatel inimestel ja toidu- ning tubakapigmentide toimel võib see värvuda kollakaspruunist kuni mustani. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetele ja ülemiste purihammaste põsepoolsetele pindadele. Hambakivi on lihtne eemaldada hambaravikabinetis steriilsetes tingimustes professionaali käe all.

Mis on gingiviit?

See on hammast ümbritseva igeme põletik, mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kuid säilinud on igeme terviklik kinnitus hambapinnale. Tüüpilisteks tunnusteks on igeme veritsemine, valulikkus, punetus ja turse. Harvemini esineb igemete haavandumist ja ohamist. Gingiviit on iseloomulik rohkem lastele ja noortele inimestele. Alla kuueaastastel on gingiviiti harva, hiljem esinemissagedus järk-järgult suureneb. Puberteediealistel täheldatakse gingiviiti 90%-l noortest.

Mis on parodontiit?

Paradontiit on mikroobide põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, mis tingib hamba välja langemise. Parodontiidile on iseloomulik igemete veritsus pika aja jooksul. Lisaks igemepõletiku tunnustele, tekkivad patsiendil igemetaskud, mis võivad edasi areneda luutaskuteks. Haiguse tekkele aitavad kaasa karioossed hambad ja hooldamata hambaproteesid. Põletiku tagajärjel hävib hammast ümbritsev luu ja asendub põletikulise koega, mille tagajärjel hakkavad hambad liikuma ja lõpuks langevad välja. Parodontiit on kroonilise iseloomuga haigus , mis esineb peamiselt täiskasvanutel. Haiguse ägestumine toob kaasa mädakollete tekke ja mitmed sellega kaasnevad organismi üldnähtusid, nagu kehatemperatuuri tõus, halb enesetunne, vere settereaktsiooni kiirenemine, leukotsüütide hulga suurenemine. Parodontiidi kahjustav toime ei ole seotud ainult igemetega, vaid haigus mõjutab kogu organismi. Mikroobide otsesest toimest hävineb hammast hoidev luu. Nende mikroobide vastu tekib ka süsteemne immuunreaktsioon, mis põhjustab haiguslikke muutusi teistes organisüsteemides. On teada, et parodontiit võib soodustada reuma, reumatoidartriidi, ateroskleroosi, südameinfarkti ja insuldi teket.

Oluline teada.

Suu limaskesta või igeme põletiku ilmnemisel tuleb pöörduda kohe hambaarsti poole, kes selgitab välja tekkepõhjused ja kavandab ravi. Haiguse ravi on kompleksne ja pikaajaline ning nõuab palju kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt. Hea ravitulemus ja selle püsimine sõltub patsiendi valmidusest muuta oma harjumusi ning soovist täita hambaarst ettekirjutusi ja kinni pidada regulaarse järelkontrolli ning individuaalse suuhügieeni programmist. Peale ravi võivad hambakaelad ja igemed olla tundlikud. Soovitav on vältida väga jahedat või kuuma toitu ja jooki ning tundlikkus kaob paari nädala jooksul. Väga oluline on, et hoolimata tundlikkusest tuleb täita arsti koostatud isikliku hügieeni programmi. Puhastage ettevaatlikult hambavahesid hambavaheharja ja hambaniidiga, kui arst ei ole soovitanud teisiti. Loputage regulaarset suud vatstavalt arsti koostatud kavale.