Ortodontia

Millised on breketravi võimalused?

Breketravi käigus võib reastada puseriti hambaid, tuua suhu peetunud hambaid, ravida valehambumust. Põhjalik valehambumuse ravi on enamasti võimalik ainult mõlema hambakaare breketitega, kus breketid on nii üleval kui ka all. Ainult ülemiste või alumiste breketitega (ühe hambakaare breketravi) on võimalik saada ainult esteetilist tulemust. Sel juhul reeglina ei ole võimalik tekitada õigeid hammaste kontakte ja traumaatiline valehambumus jääb ikka püsima.

Mõni kord ainult breketravist ei piisa ning peale hammaste reastamist on vaja teha kirurgiline operatsioon, mille käigus lõualuid nihutatakse teineteise suhtes. Operatsioon aitab saada õiget hambumust ning muuta näokuju ja profiili.

Kui kaua kestab ravi?

Tavaliselt on breketravi kestvus umbes poolteist aastat, keerulisemate hambumushäirete korral võib ravi kesta kolm aastat või isegi kauem. Breketravi kestvus sõltub mitmetest asjaoludest:

• Hambumushäire raskusest
• Patsiendi soost ja vanusest – nooruki hammas võib liikuda kiirusega umbes l mm kuus, täiskasvanul aga aeglasemalt. Meestel on reeglina tihedam ja tugevam luu, seega meeste breketravi võib kesta mõnevõrra kauem
• Eemaldatud hammaste arvust, suurusest ja asetusest. Juhul kui puseriti hammaste reastamiseks ei ole vaja eemaldada jäävhammast (või hambaid), kestab ravi reeglina vähem.
• Breketite materjalist. Metallist breketitega ravi kestab vähem, kui keraamiliste (valgete) breketitega.
• Lõualuude ehitusest.
• Ülalõualuu on pehmem ja poorsem kui alalõualuu, seega alumiste hammaste breketravi kestab kauem, kuna luukoe eripära tõttu liiguvad alumised hambad aeglasemalt.
• Organismi tervise üldisest seisundist. Mõned organismi üldised haigused mõjutavad luukoe ehitust ja seega võib aeglustada hammaste liikumine.
• Regulaarselt kasutatavatest ravimitest.

Millised on ohud ja võimalikud kõrvaltoimed?

Juhul kui patsient peseb hambaid valesti või ei pese neid üldse ning breketid on ümbritsetud hambakatuga, võivad breketite ümber tekkida valged laigud ehk emaili demineralisatsioon, mis hiljem muutuvad pruuniks. Sellised laigud ei tule ära isegi emaili lihvimisega.

Halva suuhügieeni korral breketravi ajal võib tekkida igemepõletik ja hammaste kaaries, seega ennetab väga hea suuhügieen ebameeldivate tüsistuste teket.

Oluline on teada ka seda, et breketravi käigus võivad juuretipud lahustuma hakata. Igal patsiendil, kellel on breketravi tehtud, on juuretipud umbes 1 mm lühemad kui enne breketravi alustamist.

Oluline teada:

Kuidas ravi alustada?

Enne breketravi alustamist tuleb ära ravida kõik hambad ja eemaldada hambakivi selliselt, et kõik hambad ja igemed oleksid täiesti terved! Ka suuhügieen peab olema väga hea. Peale breketite asetamist on hambad mõnda aega hellad ja võib tekkida raskusi tahkete toitude söömisel. Kui mõni breket hakkab segama või hõõruma, siis on sellele võimalik asetada spetsiaalne breketivaha, mida saab apteegist. Juhul, kui kaare traat hakkab põse vastu käima, võtke kindlasti ühendust oma ortodondiga. Selleks, et breketiravi oleks edukas, peab käima iga kuu breketeid pingutamas või traati vahetamas. Peale igat pingutamist on hambad samuti mõnda aega hellad.

Kas breketid võivad ära tulla?

Breketitega ei ole soovitav süüa kõvasid asju, näiteks pähkleid süües võib mõni breket suure mälumisjõu toimel ära tulla. Äratulnud breketit on võimalik tagasi panna, kuid siis breketravi pikeneb umbes ühe kuu võrra.

Kuidas ravi lõpeb?

Peale breketite mahavõtmist kantakse ülalõuas retentsiooniplaati selleks, et breketravi tulemus jääks püsima. Plaati kantakse umbes poolteist aastat. Peale alumiste breketite mahavõtmist kleebitakse kuue alumise esihamba taha traat, mis hoiab hambaid õiges asendis. Noorukitel peab selline traat olema suus mitu aastat. Täiskasvanutele jääb traat aga terveks eluks. Traati kontrollitakse kord aastas. Kui mõni hammas tuleb traadi küljest lahti, peab selle võimalikult kiiresti tagasi kinnitama.